Koomiksi liigid
Allikas: ComiclandWiki
Allikas: Comicland Wiki
Sisukord |
Koomiksi mõiste
Koomiks - (inglise keeles comics või comic, lühend sõnadest comic strips 'naljakad ribad') joonistuste seeria, mis on organiseeritud selliselt, et rääkida lugu. Enamik koomikseid sisaldavad ka teksti, mis on esitatud dialoogide, pealkirjade ja effektidena. Tüüp-koomiksites tutvustatakse väljakujunenud korduvaid tegelasi. Koomiksi nimetus on ise pärit esimestest koomiksinäidete vormidest, mida avaldatigi huumori edasiandmiseks. Tänapäevaks, on küll paljud koomiksid fokuseeritud huumorile, et on välja arendatud ka koomiksivormid mis kajastavad poliitikat, inimsuhteid, fantastikat, seiklusi, ajalugu jne.
Koomikseid ilmub erinevates vormides liigitatuna vastavalt avalamise vormile, teemadele, mahukusele ja ilmumise perioodile.
Koomiksi liigitus
Ajalehes ilmuvad koomiksid
...on koomiksid mis ilmuvad ajalehes. Tegemist on enamjaolt väiksemahuliste koomiksiribadega.
Igapäevased koomiksiribad - (inglise keeles daily strip) ajalehtedes ilmunult esitatakse iga päev kas uus vali või jutustatakse edasi pooleli jäänud jutt. Tavaliselt on esitatud 3-4 pildina ent esineb ka erandeid.
Pühapäevane riba - (inglise keeles sunday strip) ilmub korra nädalas pühapäevasel päeval ning esitatakse korraga suuremamahulisem naljalugu või mahukam edasiminek pooleli jäänud jutustuses.
Iganädalane riba - (inglise keeles weekly strip) ilmub korra nädalas ning esitatakse korraga suuremamahulisem naljalugu või mahukam edasiminek pooleli jäänud jutustuses.
Perioodiliselt ilmuvad koomiksivihikud
Ilmuvad tavaliselt kord kuus ja on köidetud õhukesteks vihikuteks. Enamasti 24-ja leheküljelised aga see ei ole reegliks (on nii vähema kui rohkema arvuliste lehekülgedega). Võivad sisaldada ühte või mitut erinevat lugu.
Püsiseeria
Püsiseeria - on pühendunud üha või mitme kindla loo jutustamisele. Lood on tavaliselt kindlate peategelastega ning nende seiklused võivad ilmuda aastakümnete vältel ühe pealkirja all. Püsiseeriatest on kõige kauem vastu pidanud vaid 5 tiitlit (Action Comics, Superman, Detective Comics, Batman ja Wonder Woman. Nende kõigi autoriõigused kuuluvad hetkel DC Comics kompaniile) ning need on kestnud juba üle 60 aasta.
Miniseeria
Miniseeria - on koomiks, mis on eelnevalt planeeritud kindlaarvuliste koomiksivihikutena, milles on püsiv teema kindlate tegelastega. Tavaliselt 3-6 väljaannet. Need võivad ilmuda nii traditsiooniliste vihikute näol, kui ka kinke raamatutena kõrge kvaliteedilisele paberile trükitult, paksukaanelistena, erksa värvilistena. Lood on üles ehitatud komplekssemalt ning iga väljaande lõpp on jäetud lahtiseks või on tõstetud emotsionaalselt ülesse kuni viimase väljaande ilmumiseni. Tuntuim miniseeria oleks näiteks Batman: Year One, mis ilmus algselt nelja vihiku näol.
Maksiseeria
Maksiseeria - on sarnaselt miniseeriale kindlaarvuliste väljaannete ja kindla tegevustiku ja tegelastega koomiksiseeria. Erinevalt miniseeriale, on aga maksiseerias tunduvalt enam vihikunumbreid. Kuna enamasti planeeritakse neid aasta peale ilmuma siis reeglina ongi maksiseeria 12 numbriline (iga kuu üks number). Maksiseeriad on üpris haruldased kuna vajavad põhjalikumat teema väljatöötamist ent seevastu on enamik maksiseeriaid tootjatele tunduvalt enam kasu ja populaarsust toonud kui muud koomiksivormid. Tüüpiline maksiseeria esindaja on Alan Moore'i The Watchmen.
"Sõlmpunkt"
Sõlmpunkt koomiksid - on peaaegu osa püsikoomiksitest. Kui püsikoomiks on kirjutatud eraldi jutukestena. Üheks sõlmpunktiks loetakse mingi teema lõppedes kõiki neid koomiksinumbreid, mis on ilmunud vahepeal kuni selle sama teema alguseni (kaasaarvatud). Tüüpiline sõlmpunkt koomiksi näide on Neil Gaiman'i Sandman.
Megaseeria
Megaseeria - kõige haruldasem nähtus koomiksimaailmas, kuna see vajab suurt meeskonda ja hästi läbimõeldud lugu. Megaseeria hõlmab endas enamasti rohkem kui ühte konflikti, mis on omavahel põimunud ning seeläbi on võimalik kaasata suurel hulgal tegelasi keda tavaliselt korraga ühes loos ei näe. Kuulsaim megaseeria on Batman: No Man's Land.
Adaptsioon
Adaptsioon - on koomiks mis on toodetud jutustamaks uuesti mõnda menufilmi. Adaptsioonid on üpris identsed filmi dialoogiga ning tavaliselt on kunstnikud üritanud talletada ka näitlejate näojooned koomiksisse. Siiski on adaptsioon filmi kärbitud versioon. Adaptsioonid võivad olla nii köidetud graphic-novel laadis kui mitme koomiksivihikuna avaldatult. Teada tuntud adaptsioonid on näiteks filmi Star-Wars -ga seotud koomiksid, mis on identsed filmi uuestijutustused.
Koomiksi albumid
Koomiksi arhiiv
Graafiline jutustus
Digitaalsed koomiksid
Veebi- ehk interneti koomiks
Failina avaldatud koomiks
Manga
